Tugimeeskond
Koolis on esimene tugi õpilasele aineõpetaja ja klassijuhataja. Kui mure ei lahene nende toetusega või vajab sügavamat käsitlemist, kaasatakse tugimeeskond. Tugimeeskond sekkub siis, kui õpilasel jätkuvad takistused õppimises, käitumises või sotsiaalses toimetulekus – näiteks õpiraskused, keskendumisprobleemid, emotsionaalsed mured või suhtlemisraskused.
Tugimeeskonna eesmärk on pakkuda igale lapsele vajaduspõhist tuge koostöös lapse, vanema ja õpetajatega. Tugimeeskonna poole võivad pöörduda nii õpetajad, vanemad (eelneval kokkuleppel) kui ka õpilased ise. Sekkumised võivad hõlmata individuaalset nõustamist, tugistrateegiate kavandamist, arenguvestlusi ning vajadusel ka koostööd kooliväliste spetsialistidega. Kooli tugimeeskonda kuuluvad HEV-koordinaator, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoogid, õpilasnõustaja ja vaimse tervise nõustaja.
Koos loome toetava ja mõistva koolikeskkonna, kus iga õpilane saab oma võimete kohaselt areneda.
NB! Tugimeeskonna kohtumiste ajad tuleb eelnevalt broneerida, sest ollakse hõivatud nii ümarlaudade, koosolekute, tundide andmise kui juba planeeritud nõustamistega.
HEV-koordinaator juhib haridusasutuses hariduslike erivajadustega (HEV) õppijate õppe korraldust. HEVKO peamised ülesanded on:
- Koordineerida HEV-õpilaste õppeprotsessi ja vajalike tugiteenuste korraldamist. Nõustada õpetajaid, tugispetsialiste ja lapsevanemaid HEV-õpilastega seotud küsimustes.
- Kaasata vajadusel tugispetsialiste ja teha koostööd kooliväliste asutustega (nt Rajaleidja, TÕNK).
- Aidata koostada individuaalset õppekava või teha muid kohandused vastavalt õpilase vajadustele.
- Jälgida ja hinnata tugimeetmete tõhusust ning dokumenteerida seotud tegevused.
Koolipsühholoogi juurde võivad nõustamisele, konsultatsioonile pöörduda õpilased, vanemad, õpetajad. Tema põhitööks on eelkõige õpilaste edasijõudmise toetamine: ükski probleem ei ole liiga väike, kui see segab igapäevast toimetulekut. Mõnikord on vaja asju kõva häälega välja öelda, et osata ennast kuulata ja lahendusi leida. Psühholoog saabki suureks abiks olla tagasisidet andvas kuulamises, laiema perspektiivi nägemises, võimaluste ja valikute sõnastamisel, sisemiste ressursside ülesotsimises ja toetuses. Psühholoogiruum võib olla ka lihtsalt koht, kus ennast vajadusel tühjaks nutta või hetkelist ärevust ja pinget maha laadida. Alati ei pea kõigega ise hakkama saama. Olgu mureks siis kohanemine koolis, õppetöös edasijõudmatus, suhted kaaslaste, õpetajate ja vanematega, valikute ja otsuste tegemine, suhtlemisoskuste omandamine või teised isiklikud küsimused, probleemid või kriisisituatsioonid, mis vajaksid tuge. Oluline osa psühholoogi tööst on koostöö õpetajate, lapsevanemate ning teiste tugispetsialistidega: lapsevanemate nõustamine, kooli juhtkonna, õpetajate ja teiste spetsialistide abistamine laste edasijõudmise kindlustamisel, aga ka organisatsiooni ka organisatsiooni kui terviku paremale toimimisele kaasaaitamine.
Koolipsühholoogi vastuvõtuajad
KOOLIPSÜHHOLOOG
Raili Vahermägi
ruum 109
Olen koolis kõikidel päevadel:
E-R 9.00-17.00
PALUN PIKEM NÕUSTAMISE AEG EELNEVALT KOKKU LEPPIDA,
sest olen hõivatud nii ümarlaudade, koosolekute, tundide andmise kui juba planeeritud nõustamistega.
*Vajadusel olen koolis ka õhtustel aegadel (17.00-19.00) või hommikul kell 8.00.
Alati võib julgelt ühendust võtta:
meiliaadressil: raili.vahermagi@mg.edu.eelink opens on new page
stuudiumi suhtluses
telefonil: 55646243
Õpilasnõustaja eesmärk on toetada õpilase emotsionaalset heaolu, sotsiaalseid oskusi ja toimetulekut koolikeskkonnas. Vajadusel nõustab õpilasnõustaja ka lapsevanemaid (arengu-, õppimis- ja käitumisraskuste korral, otsides koos lapse ja tema vanematega viise, kuidas toetada lapse arengut ja toimetulekut igapäevaelus).
Eripedagoog-nõustaja jaoks on tähtis anda igale õpilasele võimalus. Mõni õpilane vajab hariduslikke abivahendeid, mõni suulist juhendit, mõni lisaaega ja mõni kindlat tööplaani – see on koht, kus teadlikkuse tõstmine on äärmiselt oluline. Eripedagoog koolis on justkui sild õpetaja, õpilase ja kodu vahel ning alati on oluline lähtuda lapse vajadustest. Eripedagoog-nõustaja ülesanne on eelkõige tunnetustegevuse (mälu, taju, tähelepanu) ja õpioskuste arendamine. Lisaks eesti keele ja matemaatika spetsiifiliste õpiteadmiste kinnistamine. Eripedagoogi ülesanne erineb logopeedi ülesannetest, sest logopeed tegeleb häälikuseade ja foneemiõpetusega.
Sotsiaalpedagoog tegeleb koolikiusamiste ja tõsiste käitumisprobleemidega. Sekkub, kui õpilane ei täida koolikohustust (puudumised). Vajadusel nõustab lapsi ja lapsevanemaid. Sotsiaalpedagoog aitab kaasa heade suhete kujunemisele õpilaste endi ning õpilaste ja õpetajate vahel. Vajadusel kaasab sotsiaalpedagoog lapsevanemad, õpetajad, lapse klassikaaslased ja sõbrad, vajadusel ka
Vaimse tervise nõustaja tegeleb Tallinna linna ja Peaasi.ee ühise pilootprogrammiga, mille eesmärgiks on tuua valitud Tallinna koolidesse uusi vaimse heaolu spetsialiste ning läbi selle ennetada noorte vaimse tervise raskusi, parandada nõustamisteenuse kättesaadavust ja toetada kooli tugimeeskonda. Nõustamine on mõeldud noortele alates 12. eluaastast, kellel on kergemad kuni mõõdukad vaimse tervise raskused, või kes soovivad omandada uusi oskus või teadmisi seoses vaimse tervise teemadega. Nõustaja juurde võib tulla ka igapäevaste mõtete ja muredega ning kindlasti ei pea ootama, et murekoorem päris suureks kasvab. Lisaks pakub vaimse tervise nõustaja programmi ’’Räägime Lastest’’ . See on vanemlikkust jõustav, laste vaimse tervise raskusi ennetav lähenemisviis. Räägime Lastest aitab lapsevanemal saada tuge ja mõistmist ning toetada oma last. Vestluse käigus tuvastatakse tugevusi, ressursse ja igapäevaseid lahendusi lastele ja vanematele. Perel ja lastel võib esineda raskusi erinevatel igapäevaeluteemadel, aga ei pruugi - võib ka olla hästi toimiv pere, kes sooviks lastega seonduvaid teemasid veidi täpsemalt enda jaoks läbi mõelda. Vestlused kestavad u 2x1h ja neid saab teha koolis kohapeal või veebi vahendusel